Eneseanalüüs

B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine

Iga õppeaasta alguses koostan tööplaani. Tööplaanis on tähtpäevad, tunnid, kontrolltööd ja testid, üritused ja ekskursioonid. RÕKis tutvun läbivate teemade ja üldpädevustega. Järgin, et tööplaanides olid need teemad käsitletud. Jooksvalt jälgin koostatud tööplaani ning kohandan ja muudan seda. 

Õpitegevuste planeerimisel kõigepealt selgitan välja õpilaste eelteadmisi ning lähtuvalt nendest teen vajalikke ettevalmistusi. Õpiülesanded on jõukohased, aga pakuvad väljakutset ning ei käi üle jõu. 

Andekatele õpilastele alati pakun raskemaid lisaülesandeid. See annab ka võimalust sel ajal tegeleda nõrgemate õpilastega - suunata neid neid ning aidata. 

Samuti tugevamad õpilased saavad aidata nõrgemaid. Koostöös arutame, kuidas võiks õpilane või rühm jõuda tulemuseni (mis strateegiate kasutamisega), mis läks hästi ning mida võiks järgmine kord teisiti teha. Väga hindan õppimist koostöös.

Õpimotivatsiooni toetamiseks varieerun õpiülesandeid. Tunnis kasutan videofilme, laule, teen palju nalju. Pean tähtsaks ka õppimist väljaspool klassiruumi - külastame õpilaste muuseume, korraldame keelekohvikuid ja kohtumisi inglise keelt emakeelena kõnelevate inimestega. 

B.2.2 Õpikeskkonna kujundamine

Tunni õpikeskkond on vaimselt ja emotsioonalselt turvaline, see arvestab üksteist ja lähtub õpilaste vajadustest. Olen avatud õpilaste arvamustele, õpilased saavad ise luua klassiruumi keskkonda. Õpilased tõid klassi kott-toolid, Lego, lauamängud ning korraldavad vahetundides tee joomist. Igal õpilasel on oma tass, mis teeb koolis viibimist hubaseks ja koduseks. 

Õpetajana ei ole mul kellegi suhtes eelarvamusi. Kõikidesse õpilastesse suhtun võrdselt. Ma ei võrdle õpilasi, arvan, et individuaalne edukus on tähtsam. Kõik arvamused ja vastused on lubatud ja oodatud. Küsin õpilaste arvamust ning palun neid jagada oma ideid, arutame koos ideede sobivuse kohta. 

Toetan oma tegevuste ja isikliku eeskujuga väärtushoiakute kujunemist. Olen rahulik ja positiivne, püüan olla eelarvamustevaba.

Teen iga klassiga kokkuleppeid, õppetöö jooksul me tuletame üksteisele meelde oma kokkuleppeid, näiteks,  üks räägib – teised kuulavad, vigade üle ei naerda. Tavaliselt paneme  aasta alguses klassiga koos reeglid paika. Reeglite sõnastamisel ei kasuta keeldu, näiteks „Ära jookse klassis!“ asendan „Klassis liigun ohutult“. Nooremad klassid vormistavad plakati „Meie kokkulepped“. Seda on hea kasutada meeldetuletamiseks ja näitlikustamiseks. Aasta jooksul täiendame kokkuleppete nimekirja või kustutame ära need reeglid, mida õpilased jälgivad hästi. Samuti postitan need reeglid e-kooli, et lapsevanemad saaksid nendega tutvuda ja olla kursis.

Õpilased teevad koostööd, näiteks rühmatööd või õppimine koostöös (õpilased saavad kontrollida üksteise tööd ja anda tagasiside).

Kuna töötan väikeses erakoolis ning klassis on maksimaalselt 12 õpilast, siis distsipliiniga ei ole palju muresid. Tavaliselt üritan lapsega omaette rääkida ning küsida, mis talle muret teeb. Samuti edastan talle mina-sõnumeid: Minu jaoks on oluline, et ... Kui situatsioon ei muutu, pean nõu klassijuhatajaga, sest tema tunneb lapsi paremini ning oskab suunata.

Oli mure ühe 7. klassi tüdrukuga, kes istus viimases pingis ning tegeles seal oma asjadega – joonistas ning segas teisi. Märkustest ei olnud kasu ning mind aitas positiivne märkamine ja kiitmine. Hakkasin talle rohkem tähelepanu pöörama just siis, kui ta kirjutas või kuulas ning kiitsin teda iga väikese asja puhul. Tulemuseks oli see, et õpilane hakkas paremini käituma ning tunnis tegeles rohkem õppimisega kui aja veetmisega. Ta sai vajalikku tähelepanu, aga see tähelepanu oli positiivne. 

Motivatsiooni toetamiseks K'kasutan erinevaid õpetamismeetodeid. Näiteks kontrolltöö asemel võin kasutada Kuldvillaku mängu või sõnavara kontrollimiseks ristsõna või Bingot! nooremates klassides. Õppematerjali valimisel lähtun õpilaste huvidest. Tunnis räägime sellest, mis on hetkel aktuaalne, kasutan autentseid allikaid (uudised, videod, blogid). 

Arvan, et olen suunav ja toetav õpetaja. Tunni keskkond on sõbralik, alati saab nalja ja huumorit. Olen õpilaste jaoks pigem suunaja kui range õpetaja. Heaks märguandeks pean seda, et õpilased julgevad küsida ja abi paluda. Tulevad ka minu juurde oma rõõmude ja muredega

B.2.3 Õppimise ja arengu toetamine

Selgitan välja õpilaste arenguvajadused, lähtudes õppija eripärast, kaasan sellesse kolleege. Töötan kolleegidega tunniplaanide koostamisel, teen koostööd muusikaõpetajaga (rahvalaulud, pillid, tänapäevane muusika), kunstiõpetajaga (värvid, vormid, muuseumid), loodusainetega (ilm, kliima, läbivad teemad) ja kirjanduse õpetajaga, näiteks eelmisel aastal meie koostöö tulemuseks oli kakskeelne näidend Shakespeare "Romeo ja Juliette".

Tundides kasutan peamiselt ainult sihtkeelt e inglise keelt ning üritan sõnu eesti keelest vene keelde mitte tõlkida. Õpilased on ümbritsetud õpitava keelega: pildid, sõnakaardid, tabelid. Sõnade ja väljendite tähendust demonstreerin või seletan tegevuste kaudu. Kõige rohkem õpime igapäevast sõnavara ja väljendeid. 

Heaks traditsiooniks meie koolis on koolikella puudumine ning mina teavitan õpilasi tunni algusest. Seejärel tervitame üksteist. Heaks kombeks on ka küsimus „Kuidas läheb?“. Vanemate klasside jaoks see on hetk oma murede ja rõõmude jagamiseks. Nooremad klassid saavad kasutada vastava emotsiooni kaardi. See annab mulle õpetajana ettekujutuse sellest, mis tuju klassis valdab ning kui valmis õpilased õppetööks on. See annab klassi ja õpilastega head kontakti.

Arvan, et on tähtis märgata õpilaste eripära ja tegutseda vastavalt sellele. Meie koolis toimuvad tunnid, kus lapsed saavad esineda ja rääkida oma saavutustest. Teised õpilased esitavad küsimusi ja jagavad oma kogemusi. Kõik see õnnestub ka võõrkeeles, e inglise ja eesti keeles. Leian, et selline õppimisviis toetab sotsiaalsete oskuste arengut ning aitab ennetada konflikte, kuna õpilased õpivad arvestada üksteist ja töötada erinevates olukordades ja rühmades. Pean tähtsaks oma töös eduelamusi ning pakun õpilastele õppeülesandeid, arvestades varasemaid teadmisi ja oskusi. Annan motiveerivat tagasisidet ning põhjendan hindamist. Selgitan õppijatele hindamise põhimõtteid lähtuvalt õppekorralduslikest dokumentidest ja õppekavast. Kasutan viiepallisüsteemi ning alati kommenteerin hinnet e-koolis. Kasutan hindamismeetodeid põhjendatult ning hindan õppija õpiväljundi saavutamist.Kaks korda aastas annan õpilastele kokkuvõtvat kirjeldavat hinnnagut. Kirjutan, mis teemad oli läbitud selle poolaasta jooksul, mis teemad õpilasel läksid väga hästi, selgitan, mis osas olid nõrgemad tulemused ning toon välja arengukohti. Samuti arvan, et on tähtis kaasata õpilasi hindamisse ja tagasisidestamisse. Õpilased teevad paaristööd, kontrollivad teiste õpilaste töid ka. Õpetan neid esitama küsimusi ning kiitma üksteist – kasutan paarishindamist ja rühmahindamist

B.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine

Oma töö reflekteerimiseks kasutan õppijate, kolleegide ja juhi abi. Kord aastas toimub arenguvestlus otsese juhiga, selleks analüüsin oma tegevust. Sean endale konkreetseid arengueesmärke ning lähtun arenguvajadustest. 

Koostan ja täiendan oma arengumappi, koondan metoodilised materjalid, töölehed ning jagan seda kolleegidega ning hoian end kursis toimuvatest erialastest koolitustest. Osalen infopäevadel, seminaridel ning jälgin uute materjalide väljaandmisi. Selles osas teen pidevat koostööd kolleegidega  - jagan infot, aitan ja suunan neid digiõppevahendite kasutamisel. 

B.2.5 Nõustamine ja mentorlus

Olen klassijuhataja 5 aastat. Õpilased ja lapsevanemad tihti pöörduvad erinevate küsimuste, murede ja emotsioonidega minu poole. Alati püüan lähtuda individuaalselt. Suunan õpilasi ise probleemi lahendada, räägin neile võimalikest variantidest ning pakun alternatiive. Lahenduseni püüame jõuda õpilastega koos. Klassijuhatajatundides arutame probleeme ja räägime lahendustest. Mul on hea meel, et õpilased julgevad oma muresid ja kogemusi jagada. 

Samuti iga nädal toimuvad ainekonsultatsioonid, mille jooksul esitavad õpilased oma ainega seotud küsimusi. Konsultatsiooni ajal toimub ka individuaalne töö. 

B.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus

Püüan olla loov oma töös - koostan ja kohandan õppematerjale, otsin selleks erinevaid huvitavaid võimalusi, näiteks kasutan YouTube`i, autentseid tekste blogidest ning ajakirjadest ja ajalehtedest. 

Tunnen end enesekindlalt õpilaste juhendamisel. Sellele aitavad kaasa läbitud koolitusesd ja kursused. Eelmisel õppeaastal juhendasin 11. klassi õpilase uurimustööd teemal "“Maailma ohustatud keeled” (inglise keeles "World's endangered languages"). Tunnen, et olen pädev juhendada õpilaste loov- ja uurimistöid. 

Koolis töötamise kõrval tegelen ka uurimistööga. Sellel aastal koostöös Aleksander Malkoviga ilmnes artikkel “Ukrainian work migrants in Estonia: Russian media narratives” “New Zealand Journal of Slavonic Studies, Special Issue, E-YOUTH Project”. 

B.2.7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis

HEV lastega töötades alati kaasan HEV koordinaatorit ja tugispetsialiste. Jälgin HEV õppijate arengut ning sellele vastavalt kohandan õpet õpilase vajaduse kohaselt. Selleks valin sobivad õppemeetodid ning kasutan diferentseeritud õpet. Arvan, et see on tähtis õpitulemuste saavutamisel, et nad saavutaksid vähemalt miinimumtasemel töökavas fikseeritud õpitulemused. 

Töö HEV lastega pean oluliseks kõigepealt ettevamistust tunniks (materjali valik, näitlikustamine), arvestan ka töötempot. Kui näen, et ikkagi laps ei saa hakkama, olen valmis pakkuma lisatugi - konsultatsioonid ja järelvastamine. Kõik see ei toimiks ilma koostööta lapsevanemate ja HEV koordinatoriga. 

B.2.8 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents

Tegevusnäitajad:
1) juhindub oma töös õpetaja kutse-eetikast; toetab oma tegevuse kaudu kutse-eetika ja õpetaja ameti laiemat teadvustamist ning väärtustamist ühiskonnas; järgib ühiskonna väärtusi ja norme erinevates keskkondades, kujundades oma eeskujuga õppijate väärtusi;
2) kasutab oma töös korrektset õpetamiskeelt kõnes ja kirjas ning väljendab ennast arusaadavalt; kasutab ühte võõrkeelt tasemel B2 (vt lisa 1 "Keelte oskustasemete kirjeldused"); valdab eesti keelt vastavalt keeleseaduse nõuetele;
3) märkab, tunnustab, innustab õppijat, lapsevanemat või kolleegi; motiveerib ja innustab teisi;
4) hindab end ennastjuhtiva õppijana, määratledes enda õpistrateegiaid, õpiprotsessi, -vajadusi ja -võimalusi ning enda tugevaid ja nõrku külgi elukestva õppijana; arendab ennast eesmärgipäraselt;
5) suheldes näitab üles austust ja hoolivust; seab inimesed esikohale, töötab tõhusalt üksikisikutega ja meeskonnas; aktsepteerib inimeste erinevusi ning arvestab neid koostöö tegemisel, väärtustab koostööd kui lisaväärtuse tootjat;
6) loob positiivse suhtluskeskkonna ja käitub vastavalt headele suhtlemistavadele; suhtleb edukalt erinevate tasandite ja sihtgruppide inimestega, loob koostööks vajalikke suhtevõrgustikke; kujundab õppijate kommunikatsiooni-/ suhtlemisoskusi; analüüsib ja arendab oma suhtlemisoskusi, teeb konstruktiivset kriitikat ja on sellele avatud;
7) vahendab oma töös Eesti ja Euroopa kultuuripärandit ja -saavutusi, arvestades erinevate regioonide kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja vajadust seda säilitada ning loomingulise eneseväljendamise olulisust igapäevaelus;
8) tegutseb teadliku ja vastutustundliku kodanikuna, toetades ühiskonna demokraatlikku arengut;
9) tunneb oma tugevaid ja nõrku külgi ning teostab ennast neid arvestades; töötab oma võimete kohaselt;
10) järgib säästva arengu põhimõtteid ja käitub keskkonnasäästlikult; vahendab jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse põhimõtteid;
11) kasutab oma töös matemaatilisi termineid, mõisteid, mõttemudeleid, sh loogikat ja ruumilist mõtlemist ning esitusviise, sh graafikuid, valemeid, skeeme; kasutab õppe-eesmärkide saavutamiseks sobivaid tehnoloogiaid ja tehnoloogilisi vahendeid;
12) on orienteeritud tulemustele ja isiklike tööeesmärkide saavutamisele; otsib võimalusi enesearendamiseks ja karjääris edasiliikumiseks; märkab probleeme ja neis peituvaid võimalusi; reageerib paindlikult muutustele ja võtab arukaid riske; kasutab ära arengu- ja koolitusvõimalused;
13) kasutab sobivaid IKT- vahendeid ja võimalusi, kujundades õpikeskkonda ja viies läbi õpitegevusi; kasutab e-õppeks sobivaid keskkondi ja õppemeetodeid; kasutab kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid; hindab ja arendab oma haridustehnoloogilisi pädevusi vastavalt organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate haridustehnoloogilistele pädevustele (http://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE%20NETS.T.pdf);
14) järgib kutseharidust ja õpetatavat eriala reguleerivaid õigusakte.